Uued elektroonilised märgid Elva lasketiirus
Tänu Tehvandi Spordikeskuse poolt tehtud investeeringule jõudis maailma parimates lasketiirudes kasutatav tipptehnoloogia ka Elvasse.
Vahetult enne Eesti Karikasarja teist etappi, MSL "Jõud" meistrivõistlusi, paigaldati kallihinnalised elektroonilised märgid Tartumaa Tervisespordikeskuse 25 m lasketiiru. Koos varem kasutatud Laskurliidu elektrooniliste märkidega sai nüüd kaasaegsed
Šveitsi firma Sius Ascor
seadmed 20 laskekohta. See võimaldas kõik 25 m püstoli harjutused lasta elektrooniliste seadmete abil.
Nädala alguses kulus kolm päeva seadmete paigaldamisele ja Siusi tehase esindaja abil nende seadistamisele ja kasutamise õppimisele. Sellise lühikese ettevalmistuse pealt kohe ametliku võistluse korraldamine oli seotud paraja riskiga, kuid tänu Lennart Pruuli kiirele õppimisvõimele ja nutikusele sujus harjutuste läbiviimine suuremate tõrgeteta.
Parim tõestus tehtud investeeringu õnnestumisest oli laskurite ja kohtunike ülivõrdes antud hinnangud korraldajatele. Laskurid said sihtida perfektset märklauda, teha seeriad optimaalses tempos, näha koheselt lasu väärtust ja asukohta ning harjutuse lõppedes oma tulemust ja kohta edetabelis. Kohtunikud pääsesid märklehtede korjamisest, lasu väärtuse mõõtmisest ja summeerimisest, tulemuste sisestamisest arvutisse. Lisaks sellele oli pealtvaatajatel kogu aeg täielik ülevaade tulejoonel toimuvast võistlusolukorrast. Seetõttu tuli uudistajaid palju ja kohati oli tegemist väikesel tribüünil istekoha leidmisega.
Ja oli mida vaadata, sest Eesti hetkel parim laskur Peeter Olesk korraldas kõigis harjutustes põneva etenduse. Standardpüstolis tundus, et on langemas üks vanemaid Eesti rekordeid, kuid paar nõrgemat viimast seeriat jätsid siiski Neeme Pajusaare 579 silmaga rekordiomanikuks. Peetri tulemus jäi 4 silma madalamaks, kuid edu järgmiste medalivõitjate Reijo Virolaineni ja Fred Raukase ees oli üle 20 silma. Samad mehed samas järjestuses korjasid medalid ka spordipüstoli harjutuses ning Oleski 585 silma oli jällegi omaette klassist. Olümpia kiirlaskmises läks tal harjutuse teine pool alguses nii kindlalt, et taas hakati Eesti rekordi tabelit otsima. Siis tuli aga esimeses 4 sekundilises seerias vääratus, mis andis vaid 41 silma ja nii jäi kogusumma 576 silma tema kohta keskpäraseks. Kuid edu järgnevate ees oli ikkagi mäekõrgune. Näiteks Reijo oli sai siin pronksmedali 544 silmaga
Need olid Peetri poolt oodatud esikohad, kuid mõneti üllatusena võitis ta ka neljanda kuldmedali ja taas kindla ülekaaluga tema nõrgimal alal vabapüstoli harjutuses, tulemuseks tuli 546 silma. Siin tõi pronksi Elvale Aivar Vanakamar 529 silmaga.
Kirkamate medalite eest hoolitsesid seekord Henri Pikk Jooksva Metsea vahelduva kiirusega harjutuse võitmisega 372 silmaga ning naisjuunioride lamadesharjutuses parimat punktisummat 610,5 näidanud Marleen Riisaar. Temast vaid 0,1 silma vähem lasknud Siim Christian Reppo-Sirel oli meeste arvestuses teine, kaotades vaid Põlvamaa esindajale Andres Hundile.
Kokkuvõttes tuli võitjaks Ida-Virumaa võistkond, kellele järgnesid Harjumaa ja Tartumaa.
Kõik silmad ja punktid on protokollis.
Nädala alguses kulus kolm päeva seadmete paigaldamisele ja Siusi tehase esindaja abil nende seadistamisele ja kasutamise õppimisele. Sellise lühikese ettevalmistuse pealt kohe ametliku võistluse korraldamine oli seotud paraja riskiga, kuid tänu Lennart Pruuli kiirele õppimisvõimele ja nutikusele sujus harjutuste läbiviimine suuremate tõrgeteta.
Parim tõestus tehtud investeeringu õnnestumisest oli laskurite ja kohtunike ülivõrdes antud hinnangud korraldajatele. Laskurid said sihtida perfektset märklauda, teha seeriad optimaalses tempos, näha koheselt lasu väärtust ja asukohta ning harjutuse lõppedes oma tulemust ja kohta edetabelis. Kohtunikud pääsesid märklehtede korjamisest, lasu väärtuse mõõtmisest ja summeerimisest, tulemuste sisestamisest arvutisse. Lisaks sellele oli pealtvaatajatel kogu aeg täielik ülevaade tulejoonel toimuvast võistlusolukorrast. Seetõttu tuli uudistajaid palju ja kohati oli tegemist väikesel tribüünil istekoha leidmisega.
Ja oli mida vaadata, sest Eesti hetkel parim laskur Peeter Olesk korraldas kõigis harjutustes põneva etenduse. Standardpüstolis tundus, et on langemas üks vanemaid Eesti rekordeid, kuid paar nõrgemat viimast seeriat jätsid siiski Neeme Pajusaare 579 silmaga rekordiomanikuks. Peetri tulemus jäi 4 silma madalamaks, kuid edu järgmiste medalivõitjate Reijo Virolaineni ja Fred Raukase ees oli üle 20 silma. Samad mehed samas järjestuses korjasid medalid ka spordipüstoli harjutuses ning Oleski 585 silma oli jällegi omaette klassist. Olümpia kiirlaskmises läks tal harjutuse teine pool alguses nii kindlalt, et taas hakati Eesti rekordi tabelit otsima. Siis tuli aga esimeses 4 sekundilises seerias vääratus, mis andis vaid 41 silma ja nii jäi kogusumma 576 silma tema kohta keskpäraseks. Kuid edu järgnevate ees oli ikkagi mäekõrgune. Näiteks Reijo oli sai siin pronksmedali 544 silmaga
Need olid Peetri poolt oodatud esikohad, kuid mõneti üllatusena võitis ta ka neljanda kuldmedali ja taas kindla ülekaaluga tema nõrgimal alal vabapüstoli harjutuses, tulemuseks tuli 546 silma. Siin tõi pronksi Elvale Aivar Vanakamar 529 silmaga.
Kirkamate medalite eest hoolitsesid seekord Henri Pikk Jooksva Metsea vahelduva kiirusega harjutuse võitmisega 372 silmaga ning naisjuunioride lamadesharjutuses parimat punktisummat 610,5 näidanud Marleen Riisaar. Temast vaid 0,1 silma vähem lasknud Siim Christian Reppo-Sirel oli meeste arvestuses teine, kaotades vaid Põlvamaa esindajale Andres Hundile.
Kokkuvõttes tuli võitjaks Ida-Virumaa võistkond, kellele järgnesid Harjumaa ja Tartumaa.
Kõik silmad ja punktid on protokollis.