Elvasse ehitati lasketiir 1935. aaastal Kaitseliidu ja eraisikute annetuste abil. Selles ei olnud midagi erakordset, sest toona olid 300 m sõjapüssi lasketiirud igas vallas ja suuremas külas.
Elva tiirus treenis ennast suurmeistriks ja maailmameistriks Villem Jaanson. Ka see polnud erakordne saavutus, sest enne sõda oli Eestis 53 suurmeistrit laskmises ja maailmameistrivõistlustelt võideti 2 korda Argentiina karikas ning 60 muud auhinnalist kohta, millega laskmine on tänaseni Eesti kõige edukam spordiala.
Laskmine oli ka üldrahvalik spordiala, sest Eesti riik ja Kaitseliit panustasid väga palju relvade ja laskemoona tootmisse Arsenali tehases, tiirude ehitamisse, inimeste isamaalisse kasvatusse ja laskeoskuse ning relvakultuuri arengusse. Eestlased olid valmis oma Talvesõjaks, kuid läks teisiti ja valdav enamus laskurite paremikust hävitati Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal.
Laskespordi teine tõusuperiood algas peale uue laskespordibaasi ehitamist Elvasse 1970. aastal. Sellest sai Nõukogude Liidu laskekoondiste põhiline treeningkeskus ning koos maailma paremate laskuritega harjutades tõusis ka eestlaste tase. Elva noored laskurid tõusid kiiresti vabariigi omaealiste tippu, võites hulgaliselt medaleid üleliidulistel võistlustel. Eesti Laskespordiföderatsioon tunnistati aastatel 1981-1984 vabariigi parimaks alaliiduks.
Selleks, et karikas taas Eestisse tuua, teevad tublit tööd vabariigi noortetreenerid järelkasvu loomisega. Kaitseliit panustab relvade ja laskemoona hankimisega, lasketiirude haldajad otsivad võimalusi laskepaikade kaasajastamiseks ning Laskurliit korraldab Euroopa meistrivõistlusi. Tipplaskuritele on loodud head võimalused osaleda rahvusvahelises konkurentsis.
Elva tiirus treenis ennast suurmeistriks ja maailmameistriks Villem Jaanson. Ka see polnud erakordne saavutus, sest enne sõda oli Eestis 53 suurmeistrit laskmises ja maailmameistrivõistlustelt võideti 2 korda Argentiina karikas ning 60 muud auhinnalist kohta, millega laskmine on tänaseni Eesti kõige edukam spordiala.
Laskmine oli ka üldrahvalik spordiala, sest Eesti riik ja Kaitseliit panustasid väga palju relvade ja laskemoona tootmisse Arsenali tehases, tiirude ehitamisse, inimeste isamaalisse kasvatusse ja laskeoskuse ning relvakultuuri arengusse. Eestlased olid valmis oma Talvesõjaks, kuid läks teisiti ja valdav enamus laskurite paremikust hävitati Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal.
Laskespordi teine tõusuperiood algas peale uue laskespordibaasi ehitamist Elvasse 1970. aastal. Sellest sai Nõukogude Liidu laskekoondiste põhiline treeningkeskus ning koos maailma paremate laskuritega harjutades tõusis ka eestlaste tase. Elva noored laskurid tõusid kiiresti vabariigi omaealiste tippu, võites hulgaliselt medaleid üleliidulistel võistlustel. Eesti Laskespordiföderatsioon tunnistati aastatel 1981-1984 vabariigi parimaks alaliiduks.
Alates 2013. aastast on Eesti laskurid peale pikka vaheaega hakanud taas tiitlivõistlustelt medaleid võitma. Kõik märgid näitavad kolmanda tõusulaine algust. Eesti Laskurliit on püstitanud eesmärgi tuua Argentiina Karikas Eestisse tagasi.
Selleks, et karikas taas Eestisse tuua, teevad tublit tööd vabariigi noortetreenerid järelkasvu loomisega. Kaitseliit panustab relvade ja laskemoona hankimisega, lasketiirude haldajad otsivad võimalusi laskepaikade kaasajastamiseks ning Laskurliit korraldab Euroopa meistrivõistlusi. Tipplaskuritele on loodud head võimalused osaleda rahvusvahelises konkurentsis.