Reijole hooaja tippmargi ja suurmeistri normiga Eesti meistritiitel.
Eesti meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises peeti traditsiooniliselt Narvas veebruari teisel laupäeval. Kogu hooaja eelnevatel võistlustel saavutaud tulemuste järgi koostatud edetabeli järgi sai igas relvaliigis lõppvõistlusele 18 paremat laskurit.
Elva Laskespordiklubist pääses võistlema 8 sportlast, neist pooled naiste õhupüssiharjutuses. Meie suurimad lootused olid siiski seotud meeste õhupüstoli harjutusega, kus Reijo Virolainen oli kindel favoriit esikohale.
Reijo alustas põhiharjutust väga hea 98 silmase seeriaga ning jätkas enesekindlalt ja heas tempos ka järgmiste seeriatega, saades kirja 96, 97, 96 silma. Peale nelja seeriat oli ta silmaga ees oma Müncheni laskmise graafikust. Siis vajusid kaks viimast seeriat ära, kuid nüüd suutis Reijo teha lõpu tõusvas joones, saades seeriates 97 ja 98 silma ning kokkuvõttes suurmeistri normi ületava 582 silma. See on selle hooaja tippmark Eestis ja just selline tase, mille me seadsime eesmärgiks, et saada Euroopa meistrivõistlustel finaali ja tuua ära Rio olümpiamängude osavõtu kvoot.
Eesti meistrivõistlustel viis selline tulemus muidugi suure edumaaga finaali, sest teisena lõpetas põhiharjutuse Peeter Olesk 571 ja kolmandana Kristen Madissoo 567 silmaga.
Finaali alustas Reijo samuti kindlalt ja asus kohe võistlust juhtima. 16 lasu järel oli ta juba edu Kristen Madissoo ees kasvatanud 3 silmaliseks. See vist veidi uinutas ja nii tuli viimaste laskudega väikseid vigu sisse ning konkurent jõudis lõpuks päris kandadele ehk 0,6 silma kaugusele. Siiski tähendas see Reijole aastase vaheaja järel taas õhupüstoliharjutuse Eesti meistritiitli tagasivõistmist. Eelmisel aastal teda viimase lasuga edestanud Peeter Olesk jäi seekord kuuendaks, sest kaotas lisalasul 0,1 silmaga Arles Taalile. Liikuva märgi harjutuses Eesti meistriks tulnud mees möödus seejärel veel kahest konkurendist ja võitis pronksmedali.
Naiste õhupüssiharjutuses sai meie neljast neiust ainsana finaali Tuuli Kübarsepp, kes kolme esimese seeria järel oli neljas, kuid viimase seeria 96,1 silma seadis ohtu isegi finaali pääsemise. Seitsmendana see siiski õnnestus, kuid viimase seeria muster jätkus ka finaalis ning nii tuli tal esimesena tulejoonelt kaheksanda kohaga lahkuda. Oma 56. Eesti meistritiitli võitis Anžela Voronova, edestades põhiharjutuse võitnud Valerija Koljuhhinat. Kolmada koha heitluses edestas kogenud Karina Kotkas Pärnu-Jaagupist napilt noorukest Elise Saart Haljalast. Kahju oli meie Ele Lootist, kes jäi finaalist välja vaid 0,1 silmaga ja pidi leppima 9. kohaga. Marianne Tavits ja Karita Ers seekord oma võimeid ei suutnud kogu harjutuse vältel realiseerida ning nende päralt jäid tabeli viimased read.
Meeste püssiharjutuses kohaldati treenerite nõukogu kahe aasta taguse otsuse alusel ajast ja arust võistlusmäärustiku punkti ning loeti tulemusi täisarvudes. Iga vähegi endast lugu pidav võistlute korraldaja teeb seda juba ammu komakohtadega. Võrreldes mõlemas süsteemis loetud tulemusi, näeme suuri erinevusi paremusjärjestuses. Kõige kurvem on see, et see mõjutas nüüd ka meie ainukese meespüssilaskuri Lennart Pruuli saatust, sest komakohtadega lugedes oleks ta seitsmendana finaali saanud, kuid täisarvudes loetud tulemuste tabelis oli ta suisa kümnes ja jäi finaalist ühe silmaga välja. Selliste juhtumite edaspidiseks vältimiseks tuleks treenerite nõukogu ebapädev otsus viivitamatult tühistada. Eesti meistriks tuli Lauri Erm, edestades viimaste laskudega Andrei Mihhailovit ja Konstantin Loginovi.
Kõige põnevam oli naiste õhupüstoli finaal, kus kolmandalt kohalt tõusis viie viimase kümne silmalise lasuga Eesti meistriks Veera Rumjantseva, olles eelnevalt lisalasuga jätnud kolmandaks Kristel Kaasiku ja möödunud seejärel Triin Kuusikust.
See oli viimane võistlus enne 10 päeva pärast algavaid Euroopa meistrivõistlusi Ungaris, kuhu Elva laskuritest lähevad Eestit esindama Tuuli Kübarsepp ja Reijo Virolainen. Mõlemad lasevad oma võistluse 26.veebruaril. Pöidlad pihku!
Arles Taal - pronks, Reijo Virolainen - kuld, Kristen Madissoo - hõbe