Euroopa meistrivõistlused Tallinnas
Õhkrelvadest laskmise Euroopa meistrivõistlused olid Eesti Laskurliidu korraldada juba kolmandat korda. 1998. ja 2005. aastal peeti need Pirital Näituste hallides, seekord Unibet Arenal ja Ring Sport spordihoones.
Osa võttis üle 500 laskuri 40 riigist. Eesti laskurid kasutasid koduväljakut usinalt, moodustades 40 inimesega suurima võistkonna. Ja kuigi medalivõitudest ja jagamisel olnud Pariisi olümpiamängude kvootidest jäädi kaugele, said meie laskurid kogeda suurvõistluse õhustikku ja näha lähedalt, kuidas maailma tipplaskurid oma võimed ja oskused kõrgetasemelisteks tulemusteks realiseerivad. Loodetavasti innustab see eelkõige meie noori laskespordi saladusi põhjalikult uurima ja veelgi tõsisemalt treenima.
Võistluse esimesed päevad olidki juunioride päralt ja siit tulid ka Eesti laskurite parimad kohad
Neidude õhupüstoli põhiharjutuses olid pidevalt finaalikoha konkurentsis Sirli Likk Tamme Laskuri klubist ja Marja Kirss Viljandi Laskespordiklubist. Lõpuks jäi neil siiski mõlemal 4 silma finaalikohast puudu ning 557 silmaga saadi vastavalt 15. ja 16. koht. Kuuest Eesti laskurist paremuselt järgmine oli aga Elva Laskespordiklubi noorim osaleja sellel tiitlivõistlusel, alles 15 aastane ja teist aastat laskmisega tegelev Lisell Väljak, kes püstitas isikliku rekordi 548 silmaga ning sai selle tulemusega 42. koha 54 võistleja hulgas. Noormeeste püstoliharjutuses sai Eesti parimana Aleksander Kalitventsev Viljandist isikliku rekordiga 560 silma 30. koha, mis asetas ta võistlejate rivi keskele.
Püssiharjutustes olid meie suuremad lootused Anastassia Olewiczi ja Susanna Sule peal, kellel tiitlivõistluste kogemusi juba mitmeid ning kodustelt võistlustelt kõrgeid tulemusi lastud. Paraku jäid nüüd nende kogusummad 7-8 silma parimate päevade omadele alla ja tulemuseks kohad viiendas kümnes. Selle kõrval pole vaja üldse pahaks panna meie koondise debütandi Nathalie Lessingu tulemust 606,0 silma ja 64. kohta, mille ta läbi mõistetava võistlusärevuse lõpuni keskendudes saavutas.
Täiskasvanute osas oli Eesti ja Euroopa tippude tasemevahe veelgi suurem
Meie koondise parim koht tuli taas naiste püstoliharjutuses, kus narvalanna Vera Rumjantseva sai 560 silmaga 36.koha. Meeste samas harjutuses oli Eesti viisikust parim Peeter Olesk 569 silma ja 44.kohaga. Meie Reijo Virolainen sai 560 silmaga 60. koha. Tema sooritus ei läinud paremaks ka järgmisel päeval, kui mix-harjutuses koos Triin Kuusikuga jäädi viimaseks. Helgem moment tuli sisse viimasel võistluspäeval kui meeskonnavõistluse esimesest kvalifikatsioonivoorust saadi kaheksandana edasi ja lülitati sama silmaga tänu kahele enamale sisekümnele võistlusest välja eelmise aasta Euroopa meister Itaalia. Järgmises voorus oli aga nii Reijol kui tema võistkonnakaaslastel Peeter Oleskil ja Andrei Brenkinil võhm väljas, sest medalimatšidest jäi puudu vähemalt 9 silma ja lõpptulemuseks jäigi 8.koht.
Püssiharjutuste tulemused on meie jaoks tõusnud aga kosmilistesse kõrgustesse ja Eesti võistlustel normaalsena tundunud tulemused jätsid meie paremad laskurid tabeli lõpusektorisse. Nii sai meeste õhupüssis Meelis Kiisk 620,6 silmaga 60.koha ja Siim Christian Reppo-Sirel 608,0 silmaga 71.koha. Naiste õhupüssiharjtuuses võistles elvalastest veel juuniori eas Marleen Riisaar. Hooaja parim tulemus 618,0 silma andis Siimuga sarnaselt 71. koha, kuid tema selja taha jäi veel 14 laskurit. Parima Eesti koondislasena oli Katrin Smirnova 618,6 silmaga vaid neli kohta eespool ehk 67.kohal, kuigi lasi võistluste absolutuselt parima seeria 107,0 silma.
Medaleid jagus kokku 24 riigi laskuritele
Mainitud arvu suurendas kindlasti asjaolu, et esmakordselt anti kahed pronksmedalid ja võistkonnavõistluses välja. Edukaimad riigid olid Norra ja Serbia 6 ning Itaalia ja Saksamaa 7 medaliga.
Lisaks tipplaskuritele olid Tallinnas mitu päeva kohal ka rahvusvahelise alaliidu ISSF president Luciano Rossi ja peasekretär Wilhelm Grill, Euroopa alaliidu ESC president Alexander Ratner, asepresidendid Pekka Kuusisto ja Yair Davidovich ning palju teisi juhtivaid laskespordi ametnikke. Loodetavasti tõuseb Eesti Laskurliidule nende võõrustamisest ja võistluse eeskujulikust korraldamisest palju tulu ka tulevikus.