Euroopa meistrivõistlused Itaalias
Tulirelvadest laskmise Euroopa meistrivõistlused kestsid Itaalias peaaegu kogu septembrikuu.
3. sügiskuu päeval alustasid jahilaskurid Lonatos ning eile, 26.kuupäeval tehti viimased lasud Tolmezzo 300 m lasketiirus täiskaliibrilistest püssidest. Vahepeal selgitati võitjad ka sportrelvadest 25 ja 50 m tiirudes Bolognas.
3. sügiskuu päeval alustasid jahilaskurid Lonatos ning eile, 26.kuupäeval tehti viimased lasud Tolmezzo 300 m lasketiirus täiskaliibrilistest püssidest. Vahepeal selgitati võitjad ka sportrelvadest 25 ja 50 m tiirudes Bolognas.
Kokku osales Eesti koondises 24 laskurit ja tehti 42 starti. Medaliarve jäi seekord avamata. Parima individuaalse koha sai juunioride kaarraja harjutuses Peeter Jürisson, olles viies. Peeter Olesk oli standardpüstoli harjutuses seitsmes ja täiskaliibrilise püstoli harjutuses 8. kohal. Esikümnesse mahtus viimasena veel Anžela Voronova 300 m vabapüssi lamades harjutuses.
Võistkondadest sai 300 m püssi naiskond kaks neljandat kohta, kuid medalivõitjatest jäädi kaugele maha. Püstoli meeskond, kuhu lisaks Oleskile kuulusid Fred Raukas ja Reijo Virolainen, võitlesid täiskaliibrilises püstolis välja viienda ja standardpüstolis kuuenda koha. Edukas oli ka kaarraja võistkond koosseisus Andrei Inešin, Reino Velleste ja Tõnu Tammist, kes pääsesid uue Eesti rekordiga kaheksandana võistkondade poolfinaali, aga kus tuli alla vanduda parima tulemusega edasi saanud Prantsusmaale.
Elvast osales selle aasta tähtsaimal laskevõistlusel 3 laskurit. Elva jahilaskeklubi liige Tõnu Tammist panustas kaarrajal võistkondlikku edusse 119 tabamust ning sai selle tulemusega 25. koha. Elva Laskespordiklubi laskuritest oli Reijo Virolainen mõlemas võistkonnaharjutuses meie teine number, saades täiskaliibrilise püstoliga 570 silmaga 23. ja standardpüstoli harjutuses 556 silmaga 26.koha. Tuuli Kübarsepp tegi oma ühe parima tiitlivõistluste etteaste, kui sai lamades harjutuses selle hooaja tipptulemusega 619,6 silma 30. koha. Konkurents oli siin väga tihe, sest vaid 2 silma rohkem lasknud võistkonnakaaslane Anžela Voronova oli lõpuprotokolli 16. real ning pronksmedalist jäi Tuulit lahutama 5 silma. Uude võistkondlikku Eesti rekordisse panustas kolmandana Marjana-Kristina Meronen Kaiu Laskespordiklubist 611,5 silmaga.
Positiivse poole pealt võib veel ära märkida naisjuunioride Katrin Smirnova 17. kohta lamades harjutuses ja Anastassia Bobõleva 22. kohta 3x40 lasku standardis. Ülejäänud tulemused jäid paraku protokolli tagumistele ridadele. Põhjused on iga laskuri puhul erinevad, kuid enamasti on tegemist lihtsalt vähese treenitusega ja seda nii tehnilises, üldfüüsilises kui ka psüühilises ettevalmistuses. Samuti torkas silma meie laskurite relvade ja varustuse mahajäämus üldisest trendist ning taustajõudude vähesus. Kuid ühtegi tulejoonel käinud Eesti laskurit ei saa süüdistada väheses püüdlikuses või käega löömises. Lihtsalt üle oma varju ei hüppa ning teised riigid, kes panustavad oma tipplaskurite arengusse märkimisväärselt suuremaid ressursse, liiguvad eest ära. Üldise tasemetõusu kinnituseks on enneolematult suur uute maailmarekordite arv selle võistlusel ja medalivõitjate ning finalistide väga kõrged tulemused. Et leida lahendusi, kuidas meie selles olukorras edasi liigume, tuleb Laskurliidu juhatusel, treeneritel, sportlastel ja nende toetajatel ühiselt pead kokku panna ning probleemide kõrvaldamiseks võimalused leida.
Võistkondadest sai 300 m püssi naiskond kaks neljandat kohta, kuid medalivõitjatest jäädi kaugele maha. Püstoli meeskond, kuhu lisaks Oleskile kuulusid Fred Raukas ja Reijo Virolainen, võitlesid täiskaliibrilises püstolis välja viienda ja standardpüstolis kuuenda koha. Edukas oli ka kaarraja võistkond koosseisus Andrei Inešin, Reino Velleste ja Tõnu Tammist, kes pääsesid uue Eesti rekordiga kaheksandana võistkondade poolfinaali, aga kus tuli alla vanduda parima tulemusega edasi saanud Prantsusmaale.
Elvast osales selle aasta tähtsaimal laskevõistlusel 3 laskurit. Elva jahilaskeklubi liige Tõnu Tammist panustas kaarrajal võistkondlikku edusse 119 tabamust ning sai selle tulemusega 25. koha. Elva Laskespordiklubi laskuritest oli Reijo Virolainen mõlemas võistkonnaharjutuses meie teine number, saades täiskaliibrilise püstoliga 570 silmaga 23. ja standardpüstoli harjutuses 556 silmaga 26.koha. Tuuli Kübarsepp tegi oma ühe parima tiitlivõistluste etteaste, kui sai lamades harjutuses selle hooaja tipptulemusega 619,6 silma 30. koha. Konkurents oli siin väga tihe, sest vaid 2 silma rohkem lasknud võistkonnakaaslane Anžela Voronova oli lõpuprotokolli 16. real ning pronksmedalist jäi Tuulit lahutama 5 silma. Uude võistkondlikku Eesti rekordisse panustas kolmandana Marjana-Kristina Meronen Kaiu Laskespordiklubist 611,5 silmaga.
.jpg)
Positiivse poole pealt võib veel ära märkida naisjuunioride Katrin Smirnova 17. kohta lamades harjutuses ja Anastassia Bobõleva 22. kohta 3x40 lasku standardis. Ülejäänud tulemused jäid paraku protokolli tagumistele ridadele. Põhjused on iga laskuri puhul erinevad, kuid enamasti on tegemist lihtsalt vähese treenitusega ja seda nii tehnilises, üldfüüsilises kui ka psüühilises ettevalmistuses. Samuti torkas silma meie laskurite relvade ja varustuse mahajäämus üldisest trendist ning taustajõudude vähesus. Kuid ühtegi tulejoonel käinud Eesti laskurit ei saa süüdistada väheses püüdlikuses või käega löömises. Lihtsalt üle oma varju ei hüppa ning teised riigid, kes panustavad oma tipplaskurite arengusse märkimisväärselt suuremaid ressursse, liiguvad eest ära. Üldise tasemetõusu kinnituseks on enneolematult suur uute maailmarekordite arv selle võistlusel ja medalivõitjate ning finalistide väga kõrged tulemused. Et leida lahendusi, kuidas meie selles olukorras edasi liigume, tuleb Laskurliidu juhatusel, treeneritel, sportlastel ja nende toetajatel ühiselt pead kokku panna ning probleemide kõrvaldamiseks võimalused leida.
.jpg)