Elva laskurite uhked positsioonid Baltimaade laskespordis
11.-12.septembril sõitsime külla oma lõunanaabritele ja headele sõpradele Dobeles, sest saime kutse osaleda Ilgonis Freimanise IX memoriaalil. Vestlesime meie klubi peatreeneri Karl Kontoriga, et võistlus kokku võtta ja küsisime ka laskuritelt endilt, mida nad oma headest tulemustest arvavad.
"Minu suurim üllatus Lätis Dobeles toimunud Ilgonis Freimanise IX memoriaalil oli selline avastus, et üle hulga aja olen oma iseseisvatele ja kõigega hästi toime tulevatele õpilastele vajalik," tunnistas klubi peatreener Karl Kontor ja lisas: "Tundsin ennast hästi autojuhi, transporditöölise, astronoomi, ennustaja, vene keele tõlgi ja fotograafi rollis."
Kõik need ametid pakkusid talle suurt rahuldust. Autojuhina sai Karl anda kõigile võistlejatele võimalust pikal teekonnal ennast korralikult välja magada. Transporditöölist oli tarvis aga laskurite poolt võidetud auhinnahunnikute autosse tassimiseks. Astronoomi võimed kulusid ära uduse teleskoobiga märklehe keskelt laskude tuvastamiseks ja ennustaja võimed nende piltide põhjal võimalike tulemuste pakkumiseks kärsitutele laskuritele, kes on harjunud elektroonilistelt märkidelt kohe oma sooritustele vastuseid saama. Nõukogudeaegsest kooliharidusest on Karli sõnul Lätis palju kasu, sest vene keeles saab kõik asjad aetud. Ajalukku salvestamist väärivaid hetki oli treeneri sõnul nii palju, et telefon sai pilte täis.
Karli enda sõnul ei ole see, et Elva Laskespordiklubi noored nii hästi lasid, tema pingutuste tulemus laiahaardelise taustajõuna, vaid kõik isiklikud rekordid ja auhinnalised kohad poodiumil on ainult laskurite enda suurepäraste soorituste tulemused. "Minu osaks on vaid nautida ja rõõmu tunda oma laste arengust, mis seekord toimus tiigrihüppena", sõnab treener silmnähtava uhkustundega.
Kõik need ametid pakkusid talle suurt rahuldust. Autojuhina sai Karl anda kõigile võistlejatele võimalust pikal teekonnal ennast korralikult välja magada. Transporditöölist oli tarvis aga laskurite poolt võidetud auhinnahunnikute autosse tassimiseks. Astronoomi võimed kulusid ära uduse teleskoobiga märklehe keskelt laskude tuvastamiseks ja ennustaja võimed nende piltide põhjal võimalike tulemuste pakkumiseks kärsitutele laskuritele, kes on harjunud elektroonilistelt märkidelt kohe oma sooritustele vastuseid saama. Nõukogudeaegsest kooliharidusest on Karli sõnul Lätis palju kasu, sest vene keeles saab kõik asjad aetud. Ajalukku salvestamist väärivaid hetki oli treeneri sõnul nii palju, et telefon sai pilte täis.
Karli enda sõnul ei ole see, et Elva Laskespordiklubi noored nii hästi lasid, tema pingutuste tulemus laiahaardelise taustajõuna, vaid kõik isiklikud rekordid ja auhinnalised kohad poodiumil on ainult laskurite enda suurepäraste soorituste tulemused. "Minu osaks on vaid nautida ja rõõmu tunda oma laste arengust, mis seekord toimus tiigrihüppena", sõnab treener silmnähtava uhkustundega.
Kuidas teisiti saakski nimetada seda, kui Kristofer-Jaago Kivari parandab oma isiklikku rekordit lamades harjutuses lausa 18 silmaga ning tõuseb sellega Eesti meeste hooaja edetabelis neljandaks.
Tema parimaks seeriaks kujunes harjutuse kolmas kümme, kus keskmiselt iga lask oli 10,6 silma ehk seeria kogusummaks kujunes 106,4 silma! "Lamades pronksmedali võitmine ja nii suure isikliku rekordi üle laskmine oli kui välk selgest taevast, " kirjeldab Kristofer-Jaago ise ja lisab: "Eks oma rolli mängis ka see, et ei olnud kõrval ekraani, millelt tulemusi vaadata, vaid laskmine toimus paberlehte." Kuigi Kristofer-Jaago tundis ka ise, et lamades harjutus sujub pigem hästi, siis vaatamata sellele ei suuda ta siiani uskuda, et suutis ühe seeria nii hästi lasta.
Nathalie Lessing ja Kristina Mölder parandasid samuti oma isiklikke rekordeid, vastavalt 4 ja 9 silmaga ning vormistasid esikoha saanud Marleen Riisaare ja napilt neljandaks jäänud Marianne Tavitsaga naiste arvestuses nelikvõidu just Elvale. Uus rekord tõi nii Nathalile kui Kristinale ilmselgelt häid emotsioone. Kristina sõnul on välisvõistlused alati põnevad olnud, sest konkurendid on teised kui kodustel Eesti võistlustel ja saab parema ülevaate enda tasemest võrreldes naaberriikide laskuritega. "Lasketiirud on erinevad ja eri kohtades võisteldes harjub ka teistsuguste tingimustega, kuigi üldiselt on Eestis toimuvate võistlustega kõik siiski väga sarnane," kirjeldab ta ja lisab, et eriti tore on võrrelda auhindu, mis erinevate võistluste korraldajad on võitjatele välja pannud.
Kuigi lamades harjutuse hea tulemusega jäid tüdrukud mõlemad väga rahule, siis õhupüssi harjutus näitas Nathalile aga seda, et trenni on veel palju vaja teha. "Nad peavadki pingutama, sest võistkonna pesamuna, 15-aastane Kaile Ülper, kes parandas isiklikku rekordit 7 silmaga, astub neile kiiresti juba kandadele", kiitis treener klubi noorlaskurit, kellele see oli esimene välisvõistluse kogemus. "Mulle endale ei jõudnudki eriti kohale, et me välismaal olime," jagas Kaile enda esimesi muljeid ning ütles, et erilist kartust seetõttu tal ei olnud. "Ootan juba järgmist välisvõistlust ja tahaksin seal ka juba esikolmikusse jõuda", avaldas võistkonna pesamuna oma uusi eesmärke.
Uue nähtusena enda jaoks avastas Karl ka tõsiasja, et kui Marianne kaks korda kõige napimalt neljandaks jääb, siis vihastab ta nii, et ei jäta õhupüssi superfinaalis konkurentidele mingit võimalust ja korjab auhinnalaualt nii suured karikad, mis auhinnakappi äragi ei mahu. "Isegi Marleen ehmatas sellest nii ära, et lasi ühe lätlase endast mööda ja jäi kolmandaks", muigas Karl lõpetuseks.