Elva Laskespordiklubi treenerid - Karl ja Marianne
Oleme eesmärgiks võtnud järjest tutvustada lähemalt oma klubi laskureid. Nii võite lugeda juba praegu Elest, kes pole kordagi võistlustel pettuma pidanud ja Siimust, kelle jaoks laskmine on kui meditatsioon. Nüüd aga vestleme kahe klubile väga olulise inimesega - meie treenerite Karli ja Mariannega, kes kõiki neid edukaid laskureid igapäevaselt treenivad.
Kuidas iseloomustaksite kõrvaltvaatajale, mis spordiala on laskesport?
Karl: Üks vana Läti treener vastas kord minu samale küsimusele selliselt: "Laskmine pole mingi male, kus vaid käiakse ja antakse tuld. Laskmise juures peab ikka mõtlema ka." Sellega on väga täpselt tabatud laskespordi põhiolemust, et lisaks füüsilisele võimekusele sõltub laskuri soorituse edukus suurel määral vaimsest tugevusest.
Marianne: Ma olen palju kuulnud laskespordi kaugeid inimesi kasutamas väljendit "täpi toksimine", mõnes osas selline see ala ongi, kuid lisaks pakub see ka omajagu pinget, adrenaliini ja ka palju rõõmu headest laskudest. Mulle ja kindlasti paljudele teistele on see ka mõnusalt stressi maandav spordiala, kus saad keskenduda vaid perfektse lasu sooritamisele ja muud argimõtted selja taha jätta.
Mida laskesport pakub? Kellele see spordiala sobib?
Karl: Laskespordiga tegelemiseks on kindlasti vähem piiravaid tegureid kui enamusel suurt füüsilist pingutust nõudvatel spordialadel. Ka erineva temperamenditüübiga inimesed leiavad omale sobivad harjutused laskespordi laiast programmist. Kõik ei jõua kindlasti tippu, kuid heal tasemel laskesportlaseks on võimelised saama enamus inimesi. Harrastaja seisusega rahulduvad inimesed saavad vähemalt oskuse relvadega ohutult ringi käia, paremini keskenduda, lõdvestuda, hingata ja tunda rõõmu vaheldust pakkuvast hobist.
Marianne: Ma arvan, et see sobib absoluutselt igaühele, tuleb ainult kätte võtta ja järele proovida. Sellel alal ei mängi rolli vanus ega kaalunumber. Tippu võid jõuda ka siis kui alustad alaga alles 30selt.
Kuidas te ise laskespordi juurde jõudsite?
Karl: Kui minul jõudis kätte aeg spordiala valida, siis oli Elva Spordikoolis vaid neli eriala. Kuna vastupidavusalade harrastamiseks oli mul võhma vähe, siis sattudes lasketrenni, leidsin selle endale üsna sobiva olevat. Kui aga treeningute valik kodukandis oleks suurem olnud, siis ilmselt langenuks eelistus korvpalli poole.
Marianne: Asudes Elva Gümnaasiumi 7. klassi õppima, polnud mul kindlat hobi. Need jäid kõik eelmise kooliga seljataha. Lehitsesin ühel päeval aga Elva Postipoissi ja nägin seal kuulutust, et oodatakse noori laskmistrenni. Elasin küll Elva külje all, kuid mul polnud aimugi, et ka selline trenn olemas on. Läksin siis trenni kohale ja sinna ma jäingi. Alguses kujutasin ette kui laheda mulje ma sõprade seas jätan, kui saan öelda, et ma vabal ajal püssi laskmas käin. Vanaisa küll lootis terve esimese aasta et ehk hakkan siis laskesuusatajaks, sest suusatada on mulle alati meeldinud ja kui veel märgile pihta ka saan.. Kuid jäin siiski vaid laskmise juurde.
Karl: Üks vana Läti treener vastas kord minu samale küsimusele selliselt: "Laskmine pole mingi male, kus vaid käiakse ja antakse tuld. Laskmise juures peab ikka mõtlema ka." Sellega on väga täpselt tabatud laskespordi põhiolemust, et lisaks füüsilisele võimekusele sõltub laskuri soorituse edukus suurel määral vaimsest tugevusest.
Marianne: Ma olen palju kuulnud laskespordi kaugeid inimesi kasutamas väljendit "täpi toksimine", mõnes osas selline see ala ongi, kuid lisaks pakub see ka omajagu pinget, adrenaliini ja ka palju rõõmu headest laskudest. Mulle ja kindlasti paljudele teistele on see ka mõnusalt stressi maandav spordiala, kus saad keskenduda vaid perfektse lasu sooritamisele ja muud argimõtted selja taha jätta.
Mida laskesport pakub? Kellele see spordiala sobib?
Karl: Laskespordiga tegelemiseks on kindlasti vähem piiravaid tegureid kui enamusel suurt füüsilist pingutust nõudvatel spordialadel. Ka erineva temperamenditüübiga inimesed leiavad omale sobivad harjutused laskespordi laiast programmist. Kõik ei jõua kindlasti tippu, kuid heal tasemel laskesportlaseks on võimelised saama enamus inimesi. Harrastaja seisusega rahulduvad inimesed saavad vähemalt oskuse relvadega ohutult ringi käia, paremini keskenduda, lõdvestuda, hingata ja tunda rõõmu vaheldust pakkuvast hobist.
Marianne: Ma arvan, et see sobib absoluutselt igaühele, tuleb ainult kätte võtta ja järele proovida. Sellel alal ei mängi rolli vanus ega kaalunumber. Tippu võid jõuda ka siis kui alustad alaga alles 30selt.
Kuidas te ise laskespordi juurde jõudsite?
Karl: Kui minul jõudis kätte aeg spordiala valida, siis oli Elva Spordikoolis vaid neli eriala. Kuna vastupidavusalade harrastamiseks oli mul võhma vähe, siis sattudes lasketrenni, leidsin selle endale üsna sobiva olevat. Kui aga treeningute valik kodukandis oleks suurem olnud, siis ilmselt langenuks eelistus korvpalli poole.
Marianne: Asudes Elva Gümnaasiumi 7. klassi õppima, polnud mul kindlat hobi. Need jäid kõik eelmise kooliga seljataha. Lehitsesin ühel päeval aga Elva Postipoissi ja nägin seal kuulutust, et oodatakse noori laskmistrenni. Elasin küll Elva külje all, kuid mul polnud aimugi, et ka selline trenn olemas on. Läksin siis trenni kohale ja sinna ma jäingi. Alguses kujutasin ette kui laheda mulje ma sõprade seas jätan, kui saan öelda, et ma vabal ajal püssi laskmas käin. Vanaisa küll lootis terve esimese aasta et ehk hakkan siis laskesuusatajaks, sest suusatada on mulle alati meeldinud ja kui veel märgile pihta ka saan.. Kuid jäin siiski vaid laskmise juurde.
"Marianne on õnnistus Elva laskmisele. Juba tema sportlikud saavutused ja suhtumine treeningutesse on tohutult rõõmu pakkunud. Kõige suurem kivi langes minu südamelt, kui ta otsustas treeneriks hakata. See tähendab, et järjepidevus ei katke ka peale mind. Nüüd teda kõrvalt vaadates näen, et treenerina räägib ta sama juttu, mida mina ja Ave Nigul oleme talle kunagi ette söötnud, kuid samas teeb ta seda omal võluval moel ja enda tarkust lisades. Talle tuleb kasuks mõlemas rollis vaheldumisi olemine, sest nii saab ta teooriat kahtepidi praktikas kontrollida. Lisaks sellele tuleb temalt hindamatu panus klubi ja laskespordi propageerimisele klubi juhatuse liikmena ja kaitseliitlasena."
- Karl Kontor
Mis on olnud treeneriameti juures kõige suuremaks väljakutseks ja mida see igapäevaselt pakub?
Karl: Treeneriamet pakub mulle rõõmu ja rahulolu. See üks ja suur väljakutse koosneb igapäevastest väikestest väljakutsetest - olla oma õpilastele alati parimal moel abiks nende arengule. See õpetab ja kohustab ennast täiendama, treeninguid ette valmistama ja läbi mõtlema ning igale lapsele individuaalselt lähenema.
Mille üle kõige enam uhkust tunnete?
Karl: Kas see nüüd uhkus on, aga rahuldust pakub küll, kui me koos õpilasega leiame mingile probleemile lahenduse, mis parandab silmnähtavalt tema sooritust. Kui sellega kaasnevad ka võidud ja isiklikud rekordid võistlustel, siis olen nende üle ikka uhke ka.
Marianne: Seni kindlasti 2020. aasta suure medalisaju üle! Meie nooremad laskurid teevad väga usinalt trenni ja seda oli ka eelmise aasta medalite numbrist näha. Usun, et sel aastal teevad noored veelgi uhkemaid tulemusi ja astuvad nii mõnelegi kogenud tegijale kandadele.
Miks teisedki laskesportlased võiksid mõelda treenerikutse omandamisele?
Karl: Oleks patt lasta raisku neid oskusi ja teadmisi, mida hea laskur on aastate jooksul eelmiste põlvkondade treeneritelt ja laskuritelt omandanud. Seda tuleb noortele algajatele laskuritele edasi anda, et neil oleks vundament, millele laduda oma kogemused ja uued tarkused.
Marianne: Laskesport vajab hädasti uut hingamist, noori tegusaid treenereid ja ka lihtsalt inimesi taustajõuks, kes seda ala edasi viiks. Iga sportlane saab oma sportlaskarjääri jooksul palju kogemusi, mida teistega jagada ja treeneritöö on minu meelest parim viis, kuidas seda teha. Samas ei peaks kartma, et treenerina ise võistlusspordis osaleda ei saaks. Pigem hakkad ka iseenda sooritusi teise pilguga vaatama ja suudad ka enda suhtes kriitilisem olla ja treenerina õpid üleüldiselt spordist ja oma alast samuti palju uut.
Karl: Oleks patt lasta raisku neid oskusi ja teadmisi, mida hea laskur on aastate jooksul eelmiste põlvkondade treeneritelt ja laskuritelt omandanud. Seda tuleb noortele algajatele laskuritele edasi anda, et neil oleks vundament, millele laduda oma kogemused ja uued tarkused.
Marianne: Laskesport vajab hädasti uut hingamist, noori tegusaid treenereid ja ka lihtsalt inimesi taustajõuks, kes seda ala edasi viiks. Iga sportlane saab oma sportlaskarjääri jooksul palju kogemusi, mida teistega jagada ja treeneritöö on minu meelest parim viis, kuidas seda teha. Samas ei peaks kartma, et treenerina ise võistlusspordis osaleda ei saaks. Pigem hakkad ka iseenda sooritusi teise pilguga vaatama ja suudad ka enda suhtes kriitilisem olla ja treenerina õpid üleüldiselt spordist ja oma alast samuti palju uut.
Kirjeldage, milline näeb välja ühe laskesportlase treening? Mida õpitakse, mille poolest, ja kas üldse, erinevad treeningud laskuri tasemest sõltuvalt?
Karl: Alustame lihtsamatest ja kergematest harjutustest ning liigume vastavalt omandatud vilumistele järjest keerulisemate ja raskemate soorituste juurde. Seepärast ongi kõik treeningud sõltuvalt osalejate tasemest. Lisaks relvaga treenimisele kulub suur osa aega ka aruteludele psüühilise ja füüsilise ettevalmistuse teemadel ning lihtsalt vestlustele elust ja armastusest.
Marianne: Pealtnäha võib arvata, et laskesportlase treening on üksluine, sest lastakse ju lihtsalt märki, kuid tegelikkuses on trennid lasketiirus vägagi põnevad ja sisukad. Laskesportlased treenivad ilusat päästmist, relva liikumise vähendamist, proovitakse ja kohendatakse erinevaid asendeid, tehakse erinevaid tasakaaluharjutusi ja palju muud, mis kõik aitavad kaasa nabakümne tabamisele. Laskesport on tohutult arenev spordiala, kus pidevalt ületatakse nii maailma kui ka riiklike rekordeid, arendatakse erinevaid treenimisviise, toodetakse aina kvaliteetsemat varustust ja mõeldakse välja erinevaid laskmisharjutusi. See kõik hoiab ka treeningud põnevana, sest alati on midagi mida proovida, muuta või teisiti teha.
Mida on vaja, et ühest laskurist saaks tipptasemel laskesportlane?
Karl: Üksinda on väga raske tippu jõuda, hea seltskond aitab olulisel määral kaasa. Parimaks saamiseks tuleb palju ja targalt tööd teha. Kui palju just, sõltub füüsilistest eeldustest ja kui targalt, sõltub vaimsetest võimetest ning abiliste oskustest.
Marianne: Vaja on eesmärki, enesedistsipliini, tahet ja võistlusjanu.
Aga, kas on mingid eeldused, mis inimesel peavad olemas olema enne, kui ta trenni tuleb?
Karl: Parim eeldus on olla eestlane, sest laskespordi ajalugu on näidanud, et see ala sobib eestlase natuuriga. Individualism, põikpäisus, kannatlikkus, oma jonni ajamine, talupojatarkus, üheksa korda mõõtmine enne lõikamist ja muud eestlaslikud iseloomujooned kuluvad laskmise juures marjaks ära.
Marianne: Usun, et laskespordis saab edukaks läbi enda treenimise, nii vaimselt kui ka füüsiliselt. See ala on vägagi individuaalne, mis sobib ühele, ei pruugi töötada teise peal.
"Karl on väga kogenud treener, samas ei löö ta kunagi risti ette uutele treenimisviisidele. Ta kuulab alati tähelepanelikult ja leiab probleemidele lahendused sportlastega koostöös. Ta täiendab end pidevalt erinevatel teemadel ja võtab uued teadmised ka treeningutel kasutusele. Karl oskab laskespordi juurde tuua nii nooremaid kui ka juba eakamaid huvilisi, treenida nii harrastajaid kui ka tippsportlasi."
-Marianne Tavits
Olete mõlemad mitu korda maininud vaimset vastupidavust. Laskespordis on sellel väga suur ja oluline osa. Kuidas seda treenida saab?
Karl: Nii nagu musklit treenitakse koormust ja kordusi järjest suurendades, tehakse ka aju ja vaimu treenides. Võistlusärevusest ei saa lahti ilma võistlustel käimata. Järjest suurematel ja tähtsamatel võistlustel sealset õhkkonda kogedes on võimalik asendada esialgsed põhjendamatud hirmud teadliku enesekindlusega.
Marianne: Närveerimine, pinge, oma emotsioonide kontrollimine, tulejoonel iseendaga sõbraks saamine - kõike seda tajub laskesportlane kõige paremini võistlustel ja eriti finaalis lastes. Trennis on raske tekitada pingelist võistlusmomenti, seega ainus võimalus ongi osaleda võimalikult paljudel erinevatel võistlustel.
Karl: Nii nagu musklit treenitakse koormust ja kordusi järjest suurendades, tehakse ka aju ja vaimu treenides. Võistlusärevusest ei saa lahti ilma võistlustel käimata. Järjest suurematel ja tähtsamatel võistlustel sealset õhkkonda kogedes on võimalik asendada esialgsed põhjendamatud hirmud teadliku enesekindlusega.
Marianne: Närveerimine, pinge, oma emotsioonide kontrollimine, tulejoonel iseendaga sõbraks saamine - kõike seda tajub laskesportlane kõige paremini võistlustel ja eriti finaalis lastes. Trennis on raske tekitada pingelist võistlusmomenti, seega ainus võimalus ongi osaleda võimalikult paljudel erinevatel võistlustel.
Milline on laskespordi seis teie arvates täna Elvas? Eestis?
Karl: Laskespordi tase Elvas on tõusuteel. Noortespordi arvestuses oleme tõusnud Eesti kolmandaks klubiks. Meie parimad laskurid on võimelised konkureerima rahvusvahelistel võistlustel headele kohtadele. Edasiseks arenguks annab lootust uue laskespordikeskuse planeeritav valmimine lähiaastatel ja eriti klubi liikmete arvu suurenemine ning noorte tegijate aktiivsus. Eestis laiemalt on kohati toimunud edenemist lasketiirude arendamisel, elektrooniliste märkide soetamisel, instruktorite ja kohtunike koolitamisel ning tippspordis Peeter Oleski olümpiapileti saamisel. Paraku probleeme jagub mitmele rindele ja nendega tegelemiseks tahame ka ise käed külge lüüa.
Marianne: Elvas on head võimalused laskespordi harrastamiseks välitingimustes, talvehooajal annab aga tugevasti tunda ruumipuudus ja püssilaskuritele ka kindlasti 50m sisetiiru puudumine. Loodetavasti muutub see aga lähiaastate jooksul paremuse suunas. Laskesport Elvas on pidevalt arenenud ja areneb kindlasti ka edaspidi mühinal. Suureks osaks selles arengus on kindlasti olnud pideval järelkasvu tekitamisel nii treenerite, sportlaste kui ka lihtsalt ala eestvedajate osas.
Millisena näete laskespordi tulevikku?
Karl: Kui vaadata tulevikku elvalasena, siis näen ma Elva tulevikku laskespordis, sest peale uue keskuse valmimist saab sellest piirkonna suurim turismi- ja spordimagnet, mis toob tuntust ja tulu kogu vallale. Kui vaadata laskespordi tulevikku eestlasena, siis näen ma taas Argentiina karikat Tartu Spordimuuseumis, kuid seekord mitte laenatud eksponaadina, vaid võidetud trofeena.
Treeneritega vestles Maarja-Liisa Maasik
Fotod: Maarja-Liisa Maasik (Elva Laskespordiklubi)
Elva Laskespordiklubi võtab vastu uusi liikmeid ja õpilasi aastaringselt. Klubist ja meie tegemistest saab rohkem lugeda siinsamas kodulehel. Kui soovid astuda klubi liikmeks, saad lisainfot SIIT või kirjutades elvalask@gmail.com.