Alati kui inimesed puutuvad kokku relvadega, eriti tulirelvadega, siis tekitab see neis palju vastakaid tundeid ning vaidlusi. See võimendub eriti siis, kui relvade valdajad ning kasutajad on noored, alaealised. Kas on üldse mõistlik sportimiseks kasutada relvi ning kas see pole siiski ohtlik, küsitakse tihti. Ometi on meil väga palju spordialasid, mis on seotud relvadega: laskmine, jahilaskmine, moodne viievõistlus, laskesuusatamine jms, mida harrastavad ka noored. Kuna nagu mainitud, tegeleb ka Kristofer-Jaago ise 2017. aastast alates laskmisega, siis ajendas töö teemat valima huvi teada saada, kuidas Eesti noored laskesporti suhtuvad.

Oma uurimustöös keskenduti neljale peamisele küsimusele: Mis on laskespordi populaarsuse põhjused, kuidas suurendada noorte huvi tegeleda laskespordiga, kas laskespordi seos tulirelvadega muudab selle spordiala ebaatraktiivseks ning kas seos relvadega võib olla põhjuseks, miks see spordiala noortele ei sobi.

Töös analüüsiti Eesti noorte erinevate spordialadega tegelemise statistikat, viidi läbi küsitlused noorte seas sõltuvalt sellest, kas küsitletav tegeleb juba laskespordiga või ei, et teada saada, milline on nende suhtumine laskesporti ning selle harrastamisesse.

Küsitluste ja nende vastuste analüüside tulemusena selgus, et laskesport on 2021. aasta seisuga harrastajate hulgas 14. kohal ning noorte harrastajate hulgas 35. kohal 91 erineva spordiala konkurentsis. Siiski on selle ala juurdekasv võrreldes kõige populaarsemate aladega olnud väike ning noorte arvestuses on see viimase kümne aasta jooksul langenud 6 tabelikoha võrra. Juurdekasv on siiski positiivne ning laskesport pole uute alade lisandumisega oma harrastajaid neile kaotanud. Teistest laskmisega seotud spordialadest on laskesuusatamisega tegelevate noorte hulk kasvanud viimase 10 aastaga 48%. Seega saab järeldada, et laskesport on pigem populaarne spordiala ning seda ka noorte hulgas. 

Populaarsuse põhjuseid otsides selgus, et noored, kes sellega tegelevad, peavad seda eelkõige põnevaks ja nendivad, et laskmisega tegelemine on rahustav ning arendav, aidates neil igapäeva muredest kaugeneda ja lõõgastuda. Miinusküljena toob uurimustöö autor välja selle, et Eestis puuduvad kaasaegse varustusega lasketiirud ja need, mis olemas on, jäävad paljudele kodukohast kaugele, mis aga omakorda teeb just noortele, kelle liikumisvõimalused on piiratud, alaga tegelemise oluliselt raskemaks. Samuti nendib autor, et ühiskonnas on mõneti ka alusetuid eelarvamusi, mille muutmine suurema positiivse meediakajastuse abil, aitaks ala populariseerida. Samuti aitaks kaasaegsemate varustustega lasketiirude loomine ning olemasolevate korrastamine suurendada laskespordiga tegelejate hulka noorte seas.

Konkreetne uurimustöö teema on väga huvitav ning annab hea ülevaate laskespordi populaarsuse hetkeseisust noorte seas. Antud teemat saaks ka uurida edasi ning laiendada sellest küljest, et mis asjaolud muudavad selle ala tegelejate jaoks põnevaks, kas ja kui suur on laskespordiga tegelemise teraapiline aspekt ning millised on parimad kanalid ja viisid, mille kaudu jõuaks info potentsiaalsete laskespordi huvilisteni. Ka võrdlus ja analüüs sarnase välismaa statistikaga võiks olla väga suure kasuteguriga.

Uurimustööga saab tutvuda SIIN.
Kristofer-Jaago juhendajateks uurimustöö kirjutamisel olid Karl Kontor ja Svetlana Keisk.